PRESSITEADE

Roheettevõtluskoolitus – esimene omataoline Eestis

Roheettevõtluskoolitus muudab ettevõtjate maailma, et nad saaksid rohelisele lõpptarbijale pakkuda uusi lahendusi.

Reiting Koolituskeskus alustas uudse õppekava alusel roheettevõtluskoolitusega. Koolituse käigus käsitletakse teemasid, kus roheettevõtjad täidavad keskkonnasõbralike norme ning loovad uudseid tooteid ja teenuseid, mis aitavad kaasa rohemajanduse kestlikkusele. Õpilased arendavad õppetöö käigus rohelise kuvandiga ärimudeli, mis on majanduslikult tasuv, edendab keskkonnateadlikkust ja loob sotsiaalset väärtust. Keskkonna kaitsmine on oluline ja seetõttu tuleb toetada rohekeskkonda soosivaid ettevõtjaid ja suurendada nende arvu.

Roheettevõtluskoolituse eesmärk on õppurite loovuse arendamine, õppimise käigus läbitakse järgnevad alateemad: roheline äriidee, roheline ärimudel, roheline lõpptarbija, väärtuspakkumine sihtturul, roheline tootmine koos logistika ja laondusega, roheline tootedisain, roheturundus ja roheettevõtte riskianalüüs.

Kolmepäevane koolitus sobib hästi alustavatele või tegutsevatele ettevõtjatele või roheprojektijuhtidele, kes  lisaks planeedi puhtamaks muutmisele näevad praeguses kriisis võimalusi äri laiendamiseks.

Arvestame, et väikeettevõtjatel on võtmeroll ringmajandusega seotud tegevuste osas, nagu taastootmine, ringlussevõtt, taaskasutamine, hooldus, remont ja ökodisain. Uued ärimudelid sisaldavad ressursitõhusat kasutamist, materjalide ja jäätmete korduskasutamist ning ringmajanduse koostöö edendamist.

Loodud rohemajandamisoskused on vajalikud kohanemiseks Eesti majandus- ja poliitilises keskkonnas, kus neil on tõukejõud Eesti majanduskasvu jätkumiseks ja töökohtade loomiseks.

Eestis on VKE-de osakaal 99,88% tegutsevate ettevõtete koguarvust ja 80% kogu majandusest, mistõttu on oluline tekitada neile ärikeskkond, kus ettevõtjad saavad rohelisi ideid arendada uuteks nõudlusele vastavateks toodeteks ja teenusteks, mida turundada koduturul ja eksporditurgudel.

Koolituse põhilektor on pikaajalise kogemusega ettevõtja Meljo Musto, kes on ettevõtluskoolitajana tegutsenud alates 2008. aastast.

Täiendav info:

Meljo Musto

Reiting koolituskeskus / Melsum OÜ

+372 56623626

*   *   *   *   *   *   *   *

Kas 300 kaubalaeva Eesti lipu alla toomine on reaalne?

Äripäev/Logistika, 27.11.2018.a

2014. aasta aprillis lahkus Eesti Merelaevanduse hingekirjast viimane alus, kaubalaev „Kalana“. Täna lubab riik tuua seadusemuudatuse kaudu Eesti lipu alla 300 kaubalaeva, kuid mereõiguse asjatundjad leiavad, et nende seadusemuudatustega ei täitu see unistus kunagi.

Meljo Musto, kaasautor

Aprill 2014 oli ilmselt üks mustemaid aegu meie merendusloos, mil sisuliselt võis konstateerida Eesti laevanduse lõppu. Õnneks on selle taastamine võetud taas südameasjaks ning tõsiselt tegeldakse seadusemuudatustega, mis sellele kaasa peaks aitama. Veelgi enam, meie lipu alla soovitakse koondada ka välisriikide laevu. Paraku on mereõiguse asjatundjad selle plaani osas üsna skeptilised ning leiavad, et planeeritavatest muudatustest ei piisa selle ambitsioonika eesmärgi täitmiseks.

Seadusemuudatuste üks eesmärk on luua võimalused hakata pakkuma globaalset Eesti laevaregistri ja lipuriigi järelevalve teenuseid. Suurte kauba- ja reisilaevade arv maailma laevastikus on ca 60 000. Loomulikult ei ole riigi eesmärgiks tuua Eesti registrisse kõik maailma laevad, kuid alustuseks 300 kauba- ja reisilaeva on juba piisavalt ambitsioonikas eesmärk.

Töökoht merel loob uusi töökohti kaldal

3,8 töökohta kaldal loob Oxford Economics poolt tehtud analüüsi põhjal üks loodud töökoht laevas. Eestis on Eero Naaberi sõnul umbes 10 000 tegevmeremeest, kes võivad saada tulevikus rakendatud laevanduse kaldasektoris.

Veeteede Ameti arendusosakonna juht Eero Naaber tunnistab, et plaanide kohaselt hakkavad Eesti lipu all sõitvad laevad seilama üle terve maailma ja enamus neist ei pruugi kogu oma eluea jooksul Eesti sadamatesse jõuda. Seega ei avalda laevade Eesti lipu alla toomine olulist mõju sadamate arengule. Pigem võib võtta laevanduse arendamist kui alternatiivi Eesti merenduses tänasele kiratsevale transiidisektorile.

Laevade lipu alla toomise projekt ei ole otseselt seotud ka Eesti kaubatransiidiga. Küll aga omab see kaudset mõju, näiteks laondusteenuste arengu või kaubalogistika suurema sidususe läbi laevanduskompetentsiga. Paljudes laevadega seotud valdkondades, nt sadamates tuleb varasem laevandusalane töökogemus kasuks. „Kui kunagi tulevikus hakkavad ka kaubavood läbi Eesti sadamate uuesti suurenema, on meil kaks tulutoovat valdkonda Eesti merenduses,“ usub Naaber ja lisab, et Oxford Economics poolt tehtud analüüsi põhjal loob üks loodud töökoht laevas 3,8 töökohta kaldal. „Eestis on umbes 10 000 tegevmeremeest, kes võivad saada tulevikus rakendatud laevanduse kaldasektoris.“

Eeskuju on võetud lõunanaabritest

Eelnõu kohaselt on Eesti tuleviku maksud võrreldavad Läti tänaste maksudega. Läti reformis oma laevandust kümmekond aastat tagasi ja tänase seisuga on Läti lipu all ca 60 suuremat laeva ning laevade arv püsib stabiilne. Samas ei ole Läti maksumäärad piisavalt madalad, et laevaomanikel tekiks väga suur huvi Läti lipu vastu. Lisaks on pudelikaelaks osutunud riigi huvi raugemine laevanduse vastu peale muudatuste tegemist, ehk Läti on tegutsenud projektipõhiselt.

„Ära on tehtud „üks tükk“ ja siis loodetud, et edasi sujub kõik ise. Kuid seda ei ole juhtunud. Sestap ei tohiks Eesti kindlasti toimida samamoodi projektipõhiselt ning edu saavutamiseks on vaja laevandust pidevalt ja süsteemselt arendada. Vaid nii on meil võimalik jõuda 300 laevani ja luua globaalselt Eestile mereriigi maine, mis aitab kaasa laevandusettevõtete tekkele Eestis,“ selgitab Naaber.

Tariifid peaksid olema madalamad

Kuna Eesti laevaregistrit tasu saab olema samas suurusjärgus, kui teiste lipuriikide poolt küsitav, pole ka eriliseks optimismiks põhjust. Vähenevad tööjõumaksud laevapere liikmetele aitavad meid küll n-ö üle lävepaku, kuid ei kindlusta otseselt laevade arvu suurt ja järsku kasvu Eesti lipu all.

Isegi kui maksukoormus on piisavalt madal, vaatab laevaomanik järgmise kriteeriumina lipuriigi järelevalve kvaliteeti ja kättesaadavust, kuna järelevalve kehv kvaliteet võib põhjustada laeva kinnipidamist välisriigi sadamas. Sellistel puhkudel ulatuvad laevaomaniku kulud kümnete tuhandete eurodeni päevas, millele võib lisanduda ka järgmise reisi tühistamine laeva hilinemise tõttu – sel juhul ulatuvad kulud laevaomanikule juba sadade tuhandete eurodeni.

Seega on laevaomanikule oluline teadmine, et lisaks madalale maksukoormusele teostab lipuriik kvaliteetset järelevalvet ja efektiivset klienditeenindust oma lipu all sõitvate laevade üle. Õnneks on kvaliteetne järelevalve olnud meie Veeteede Ameti peamiseks prioriteediks ja sellega tõenäoliselt probleeme ei teki.

Küll aga tuleks kliendile luua täiendavaid teenuseid, mis aitavad tal kulusid kokku hoida, näiteks luua automatiseeritud protsessidel põhinevaid IT lahendusi. Tuleb luua 24/7 ühtse kontaktpunkti klienditeenindus Veeteede Ameti juurde jne. Miks mitte ühildada kogu protsess ka Eestile kuulsust toonud e-residentsuse programmiga, nagu pakkus välja Jaanus Rahumägi selle nädala Postimehe arvamusloos.

„Eestil on vaja leida oma nišš, kuidas positiivselt teistest lipuriikidest eristuda. See nišš on meil tegelikult juba olemas ja tugineb just sellel samal, Eesti kui e-riigi toimimismudelile, ehk võimalikult innovatiivsed digitaalsed teenused ning nende läbipaistvus. Eesti laevaregister peaks olema tehnoloogiliste uuendustele orienteeritud register, mille eesmärgiks ei ole teha lihtsalt „vahvaid asju“, vaid pakkuda kliendile kulude kokkuhoidu läbi tehnoloogiliste lahenduste,“ nendib Veljo Naaber.

Eeldused on olemas

Naaberi sõnul on meil selleks olemas kõik eeldused, näiteks oleks võimalik suhteliselt lihtsalt viia Eesti x-tee digilahendus globaalseks laevanduse pilveteenuseks. Siia lisandub ka Eesti hea võimekus küberturvalisuse vallas. Andmevahetus ja küberturvalisus on omavahel lahutamatult seotud ning kogu globaalne laevandus on hüppelise digitaalse arengu algusjärgus.

„Valdkonnas räägitakse palju automatiseeritud andmevahetuse kasutuselevõtust ning küberturvalisusest, autonoomsete ja mehitamata laevade kasutuselevõtust jpm. Probleemiks on aga see, et keegi ei tea, mida täpselt teha ja milliseid tehnoloogiaid kasutada. Eestil oleks siin päris palju pakkuda ja sellelt ka kasu lõigata. Oleme esimesed sammud selles valdkonnas juba teinud ning nüüd oleks aeg mõelda asjale süsteemsemalt ja panna paika pikema aja eesmärgid ja tegevusplaan,“ nendib Naaber.

Ka tehnilise järelevalve võimekuses pole Eestil põhjust kahelda. Selleks on Veeteede Ametil kasutusel ISO 9001:2015 kvaliteedistandarditel põhinev laevade järelevalve süsteem ja erinevate meetmete pakett. „Lühidalt öeldes: meremeeste sotsiaaltagatised ja õigused on kaitstud Meretöö Konventsiooniga, millega Eesti on ühinenud ning laevade tehnilise seisukorra hindamiseks ja vajadusel sanktsioonideks annavad aluse rahvusvahelised konventsioonid,“ kinnitab Naaber.

Mereõiguse spetsialist: maksumäärade alandamisest üksi ei piisa

Mereõiguse büroo Consolato del Mare juhataja Indra Kaunis on seisukohal, et laevanduse konkurentsivõime tõstmise osas riik suure töö ära teinud, kuid kahjuks ei ole see tulemus piisav, et tuua sadu laevu teistest registritest Eesti lipu alla.

Peamiseks probleemiks on tema hinnangul see, et maksumäärade alandamine ei ole piisav. „Tulumaks peaks meremeeste töötasudelt olema kindlasti null, et konkureerida teiste laevaregistritega (Malta, Kürpros, Madeira, mis on kõik edukad EL laevaregistrid). Eesti peab ju tõmbama oma laevanduse konkurentsivõime tõstmise paketiga laevad ära ka nendest registritest – esmalt Eesti laevaomanike laevad sealt Eestisse ja siis ka teisi,“ nendib Kaunis.

Arusaamatust tekitab tema hinnangul ka kolmandate riikide meremeeste (need, kes ei ole EL residendid või Eestiga maksulepingud sõlminud riikide (näiteks Ukraina) residendid) töötasu maksustamine sotsiaalmaksuga Eestis. See kõik tõstab laevaomaniku kulu, kuid välismaa meremehel ei ole sellest mingit kasu. „Praktikas ei ole see reaalne, et välismaa meremees töötab Eesti lipu all 15 aastat ja hakkab siis saama Eesti pensioni. See viimane on kuuldavasti meie sotsiaalministeeriumi kartus. Meremeestel on suur töökohtade rotatsioon, ehk laevu ja laevafirmasid vahetatakse karjääri jooksul palju.“

Lisaks eeltoodule on tema hinnangul uues Eesti seaduseelnõus toodud maksustamise korraldused segased ja bürokraatlikud, mis ilmselgelt raskendavad laevade Eesti lipu alla meelitamist. Laevaomanik tahab maksusüsteemi lihtsust ja selgust ning võimalikult väikest bürokraatiat, et keskenduda oma põhitegevusele – laevadega opereerimisele ja kasumi teenimisele. „Laevaomaniku ärihuvi on saada kasumit, seega peab Eestis laeva registreerimine olema ennekõike kulubaasilt konkurentsivõimeline. Alles seejärel tulevad laevaregistri efektiivsus, hea töökorraldus, kiired vastused laevaomaniku ja laevade operaatorite küsimustele, edumeelsed ja kiired IT lahendused jms,“ leiab Kaunis.

Üheks võimalikuks eeliseks tulevikus võiks tema hinnangul olla see, et Eesti lipu all saab laevu opereerida ka ilma laevapereta, ehk autonoomsete laevade regulatsioon. Siis langevad laevapere maksustamise küsimused ära, kuid üles tõusevad muud küsimused, mida on vaja hästi reguleerida täiesti uute õigusaktidega, väljudes konventsionaalsest laevade õiguslikust režiimist. „Väga tõenäoliselt hakkab autonoomsete laevade areng pihta laeva meeskonna vähendamistega kaubalaevadel, ehk laeval on 6-8 laevapere liikme asemel ainult 1-2 liiget. Siin võiks olla Eesti esirinnas kogu maailma mastaabis.“

Laevanduspaketiga seotud ärihuvid peaksid hõlmama ka laevade haldusfirmade (n-n Ship management company) arenguvõimalusi, sest kui Eesti lipu alla tuleb rohkem laevu, siis ilmselt peaks kasvama ka nende laevade haldusfirmade konkurentsivõime maailmaturul. Siis nad saavad pakkuda oma teenuseid nendele laevaomanikele, kellel on huvi tulla Eesti lipu alla.

„Seda poolt ei tasu alahinnata, sest see on oluline osa sellest arvutusest, kuidas üks meremees Eesti laeval loob Eestis kaldal üle kolme töökoha. Siia lisaks veel laevade kindlustus, varustamine ja muud teenused, mida laevandusettevõttel on vaja. Need tööd ei tule kohe Eestisse, kuid Eesti taasilmumine maailma laevanduskaardile loob eeldused ja võimalused laevandust puudutava kaldasektori arenguks Eestis,“ on Kaunis veendunud.

Läti ja Soomega ei ole tema sõnul mõtet Eestit väga võrrelda, sest merelaevandus on globaalne ja siin on konkurents kogu maailma riikidega, eelkõige nendega, mis on juba laevad oma registrisse saanud.

„Läti ja Leedu projektid tehti mitmed aastad tagasi ära, kuid järgnevat edasiarendamist ja kohandamist ei tulnud, mis ilmselt oleks olnud vajalik. Läti ca 60 laeva on väga hea tulemus. Ma arvan, et praeguses seisus Eesti laevanduspaketiga ei saavutata isegi 60 laeva tulemist Eesti laevaregistrisse. Eesti pakett peab olema oluliselt rohkem konkurentsivõimelisem, ehk tulumaks meremeeste töötasudelt peab olema null ja mitte nõudma sotsiaalmaksu kolmandate riikide meremeeste töötasudelt.“

* * *

Amazonis müümisel on omad „kiiksud“

Äripäev Logistikauudised avaldas minu intervjuu LUX EXPRESSI kliendikogemuste juhi  ja kõneisiku Paul Kristjan Liljega.

Pühendumine kliendikogemusele murdis konkurendid

Alates 2. juulist lõpetas Go Bus tiheda konkurentsi tõttu reisijateveo Tallinna ja Tartu vahel, mis omakorda loob uusi võimaluse konkurentsivõitlusest „võitjana“ väljunud Lux Expressile. Milliseid täpselt, sellest räägib intervjuus Logistikauudistele ettevõtte vastne kliendikogemuste juht Paul Kristjan Lilje.

Bussiettevõtete sissetöötatud turuosad keeras juba 2016. aastal segamini Eesti turule sisenenud Superbus ehk Bus Transport Holding OÜ. Ootamatult ilmunud konkurent sundis kohalikke firmasid arendama ettevõtte tegevust, muutma hinnastrateegiat ja tõstma kliendi rahulolu taset. Bussiga reisijad said mõnda aega nautida olukorda, kus nende eest hoolitseti pidevalt, sest võitlus käis turuosa pärast.

Konkurentsi olukord eskaleerus sel kevadel, mil GoBus loobus Tallinn-Tartu liini teenindamisest, Lux Express sulges Simple brändi all tegutseva bussiliini ja tagatipuks kehtestati osadel liinidel uudne tasuta ühistransport.

Järgneb tänase Äripäeva Logistikauudised erilehes ilmunud intervjuu Lux Expressi vastse kliendikogemuste juhi Paul Kristjan Liljega täismahus.

Mis muutus Lux Expressi jaoks turuolukorraga, peale seda kui Go Bus loobus mõningatest linnadevahelisest liinidest?

Ennekõike on küsimus selles, mis muutus reisijatele ning milliste teenuste ja teenusepakkujate kasuks nad edaspidi otsustavad. Go Busi otsus mõjutab kõige enam Tallinn-Tartu liini, kus jääb märgatavalt väiksemaks väljumiste arv ja senised kolmveerand tunni reisijad peavad leidma endale alternatiivsed lahendused Tartusse ja Tallinnasse jõudmiseks. Teeme omaltpoolt kõik selle nimel, et osa nendest inimestest otsustab Lux Expressi pool- ja täistunni väljumiste kasuks.

Mis te arvate, kas ja missuguses mahus teie bussiliinid konkureerivad riigi poolt doteeritud Elroni rongidega?

Elroni reisijate arvu ja selle mõju erakapitalil põhinevale ühistranspordile on keeruline hinnata, sest selleks puuduvad avalikud detailsed andmed. Suure tõenäosusega on näiteks Tallinn-Tartu rongi puhul kõige populaarsem Ülemiste peatus ehk ka reisijate üldnumbreid teades võib jõuda valedele järeldustele. Täna on reisijal valida mitmete võimaluste vahel ehk konkurents tervikuna on tihe. Lisaks rongidele on inimeste valik sõita auto, bussi kui sotsiaalmeedia kaudu vahendatavate sõidujagajatega. Ja kindlasti on igale võimalusele oma vajadusega reisija. Meie näeme peamise võimalusena reisijaid juurde saada autodest, mitte rongist.

Olles ise nii bussi kui rongi usin kasutaja, näengi Elroni väärtust ennekõike lähiliinide opereerimisel ja Lux Expressi kui mugavaimat sõidujagamisteenust, kui vaja pikem sõit teha – saab vaikuses arvutis tööd teha, mõnda head filmi vaadata või raamatut lugeda.

Palun hinnake olukorda, kui paljudele ettevõtetele tähendab tasuta ühistransport bussiettevõtete likvideerimist? Kas näete ettevõtjana siin võimalusi äri laiendamiseks?

Lux Express ei konkureeri maakondlike liinide pakkumisel ja seega ei ole me seda turgu analüüsinud. Osaliselt näeme mõju oma liinidele Ida-Virumaal ja ilmselt ka Saaremaal, kuid hetkel millegi prognoosimiseks on muutusest liiga vähe aega kulunud. Meie panustame sellele, et riigi poolt täielikult tasutud ehk nn. tasuta sõiduvõimalus hoogustab ja populariseerib ühistranspordi kasutamist tervikuna ning sellest võidavad ka maakondade ülest ühendust pakkuvad ettevõtted.

Missugused on Lux Expressi strateegilisemad põhieesmärgid?

Meie missioon on pakkuda kvaliteetseimat sõidujagamise teenust. Täidame seda ülesannet täie tõsidusega ja julgen väita, et sellele on rajatud ka Lux Expressi senine edu. Äriettevõttena on meie eesmärgid lihtsad – rahulolevad töötajad, kliendid ja omanik, täpselt sellises järjestuses.

GoBus alustas eelmisel aastal uhiuute bussidega reisijate veoga Tartu ja Tallinna vahel.  Tavahinnakiri oli neil odavam kui Lux Expressil. Miks GoBus busside täituvus jäi madalaks ja seetõttu ka mitterentaabliks?

Neid komponente, millest käib kokku edukas teenus ja ärimudel on liiga palju, et sellele küsimusele väljastpoolt hinnangut anda. Teame oma reisijate tagasisidest ja meie poolt pakutavate võimaluste kasutamisest, et Lux Expressi bussireisid on mugavad ja võimaldavad kasutada reisiaega kvaliteetselt – kas Lux TV-st filme vaadates, arvutiga tööd tehes, raamatut lugedes või väikest uinakut nautides.

Kas GoBus tõi oma uute bussidega turule midagi enneolematut või uut? Mina teenuse tarbijana seda eristuvust või lisaväärtust ei tajunud.

Mis te arvate, kas enamuse reisijate sissesetulekud on piisavad, et lubada endale kallimahinnalist bussipiletit?

Inimesi ja vajadusi on erinevaid ning sellest tulenevalt on meil ka erinevad võimalused ja hinnastamine paindlik. Kõige soodsam on reis varakult planeerida ja piletid Lux Expressi kodulehelt osta, lisaks sellele on meil loodud soodustused seenioritele ja noortele. Samas meie äriklassi Lounge pakub ülimat mugavust ja sellest tulenevalt on ka pileti hind kallim.

Arvestades, et Lux Expressi pileti hinnas sisalduvad kuumad joogid, tasuta WiFi ning populaarne filmide vaatamise ja muusika kuulamise võimalus, on meie hinnangul Luxi teenus oma hinda väärt. Turul ja konkurentsis paneb hinna paika klient ning me näeme, et Lux Expressi pakutavale teenusele ja kvaliteedil on turul nõudlus ning selle tagamiseks ei jahi me hinnaliidri positsiooni ega kuvandit.

Kas ja kuidas on PINS kliendilojaalsuse süsteem seotud praeguse turuolukorraga Eestis?

PINS on osa Lux Expressi kliendiprogrammist, mis võimaldab saada regulaarsema ja tihedama reisikalendriga inimestel tänutäheks meie teenuse eelistamise eest soodsamat piletihinda. Kindlasti on reisijaid, kellele täiendav soodustus on argument meie teenuse valimisel, kuid turgu mõjutavaks teguriks me koostööd PINSiga ei hinda.

Nüüd kus teie ettevõttel on Tallinn-Tartu liinil suurem osa reisijateveo mahtusid, millal ja kui palju on plaanis tõsta pileti hinda?

Me ei näe praegu vajadust ega võimalust Tallinn-Tartu liinil hinnatõusuks. Oleme tulenevalt turuolukorrast nii klientide, konkurentide kui avalikkuse suurema tähelepanu all ja isegi kui tabelarvutus võiks meile hinnakorrigeerimist soovitada, siis sellist plaani täna ei ole.

Keskmise piletihinna kasvatamise võimalust näeme läbi äriklassi reisijate arvu kasvatamise. Piletite müüginumbrite suurendamiseks arendame veelgi lihtsamat ja mugavamat piletimüügi teenust ning plaanis on luua mobiiliäpist piletite ostmise võimalus.

Eestlased armastavad autoga sõita, missuguseid tegevusi planeerite, et inimesi bussiga reisima meelitada?

Eestlased armastavad ka Lux Expressiga sõita ning meie reisijate isiklik või kellegi lähedase jagatud kogemus on peamised uute bussisõitjate nö. meelitamise vahendid. Oleme seda usku, et pakkudes olemasolevale reisijale parimat teenust, jõuame kõige paremini ka uute reisijateni. Lux Express on Eesti turul tuntud bränd, kuid kindlasti on veel palju neid reisijaid, kes pole meie bussidega sõitnud.

Lisaks sellele pakume mitmetes sihtlinnades takso-transfeeri teenust, mis on mugav võimalus kindla ja soodsa hinnaga reisijatel oma sõidu lõpp-punkti jõuda.

Palun kirjeldage ühe bussijuhi tööpäeva marsruudil: Tallinn-Tartu-Tallinn? Kuidas lahendate olukorra kui bussijuhil saab töö- ja puhkeaeg täis?

Kui bussijuht alustab tööpäeva baasist, tuleb ta kohale tund enne väljumist ja alustab bussi ettevalmistusega reisiks – kontrollib üle bussi heakorra, varustatuse ja dokumendid. Baasist sõidab bussijaama nii, et jõuaks peatusesse ca 15 minutit enne väljumist. Sel ajal kui klienditeenindaja kontrollib ja müüb pileteid, paigutab bussijuht reisijate pagasit. Sõidu algusesse kuulub bussijuhi enda tutvustus ja praktilise reisiinfo edastamine. Peale sihtpunkti jõudmist suundub buss parklasse, kus juht korjab salongist kokku lahtise prügi ning teeb bussile visuaalse kontrolli.

Juhul, kui teel olles tekib nii pikk viivitus, et töö- ja puhkeaeg peaks täis saama, on see erakorraline sündmus. Selline töö- ja puhkeaja rikkumine fikseeritakse ning lisatakse konkreetse juhtumi kirjeldus.

Talvel kasutasin mitme bussifirma teenuseid ja märkasin busside täituvuse puhul erinevusi. Kas lähtute samuti põhimõttest, et 2/3 bussi täituvusest on omakulu ja kõik üle selle on tulu?

Bussid sõidavad enamasti ringi-ratast ja see tähendab, et kõik väljumised ei ole võrdse täituvusega –piltlikult, selleks, et viia bussitäis inimesi ühest linnast teise tuleb teinekord vähema reisijate arvuga tagasi sõita. Seega ei näita ühe väljumise täituvus veel tervikpilti.

Missugune on busside täituvus erinevate liinide lõikes?

Suur roll on sesoonsusel ning eriti suvisel ajal ilmal ja kõikvõimalikel rahvaüritustel. Nädalavahetustel tuleb sageli lisada lisaväljumisi reedeti ühes ja pühapäeviti teises suunas. Samas on liine, mille täituvus on aastaringselt suhteliselt muutumatu ehk erinevatel liinidel on sesoonsuste arv erinev. Seetõttu päris nii lihtsa lähenemisega hakkama ei saa, et jälgime ja täidame iga bussi 2/3 täituvuse mõõdikut ning äri on juhitud ja kasum teenitud. Mäng hinnastamise, täituvuse, kulude ja tulude ümber on igapäevane tegevus.

Kas täis- ja pooltundide väljumised Tartu-Tallinn-Tartu suunal on inimesi kinnistanud enam teenuseid kasutama?

Kindlasti on Tartu ja Tallinna vahel sõitvatel inimestel lihtne meeles pidada, et hommikust õhtuni saab iga päev ning iga pool- ja täistund Lux Expressi mugavasse bussi istuda. Ja usutavasti on sellel ka oma mõju reisiharjumuse mõjutamisel, mis teadupärast on visa kujunema. Need on pikemaajalised protsessid ning juunikuise pool- ja täistunni muudatuse mõju saab hinnata aasta lõpus.

Transpordifirmad kasutavad sageli Eestisse suunduvate veokite puhul välisriigis tankimist. Kas kasutate sarnast tegevust?

Valdav enamus Lux Expressi busse sõidab kindlatel liinidel ehk Tallinna ja Tartu või Haapsalu vahel sõitvad bussid ei käi Peterburis või Riias, samuti ei toimu nn. kütuse ümberkallamist soodsama kütuse hinnaga riikidest tulevatelt bussidelt. Arvestades, et kõige rohkem busse opereerib Eesti ja Baltikumi siseliine, ei anna välisriikides toimuvad tankimised ärimudelile olulist panust ega konkurentsieelist. Meie liinivõrk on väga lai ja meil on sõlmitud lepingud kõikide kütusemüüjatega. Tangime oma busse seal, kus see on logistiliselt mõistlik ja põhjendatud.

Mis on suurim õppetund SuperBusi ebaõnnestumisest? Kas ja mida olete antud juhtumist õppinud? Kas ja kui palju kasutate seda oma praeguses ärimudelis?

Suurim õppetund on kinnitus, et oma kaubamärgile, kliendilubadusele, teenusele ja ärimudelile tasub truuks jääda ka siis, kui keegi teine selle kahtluse alla seab ja turgu jõuliste võtetega haarata proovib. Lux Express on jätkuvalt kvaliteetseim sõidujagamise teenus regioonis ja teame, et meie reisijad seda väärtustavad. Kui oleme keskendunud reisijatele parima teenuse pakkumisele, siis oleme valmis ka järgmisteks vallutajateks.

Kui palju riskivad bussijuhid talvisel ajal, halbade teeoludega ajaaknas püsimisega?

Meie teenuse kõige olulisem alustala on reisijate turvalisus ja sellega me ei riski, sõltumata halbadest teeoludest või graafikust. Siin on oluline märkida, et bussijuht ei saa karistada, kui halbade teeolude tõttu jääb buss sihtkohta hiljaks – turvaline sõit on prioriteet, kus järeleandmisi ei tehta. Maksimaalse ohutuse tagamine on ka üks põhjustest, miks lõpetasime juba 2007. aastal kahekordsete bussidega sõitmise, sest meie kliima- ja teede tingimused ei ole aastaringselt stabiilselt head. Õnneks on meie teed päris hästi hooldatud ja busside graafikut mõjutavaid ilmastikuolusid pigem harva.

Kui palju ja missuguses mahus muutub väljuvate busside logistika, juhul kui üks buss jääb saabumisel hiljaks?

Sellised väljumiste muudatused on meie liinidel väga haruldased. Pikemate hilinemiste ja eriolukordade puhul on esimene lahendus asendusbuss, hädavajadusel aitame kliendid teiste bussifirmade väljumistele.

Millal hakkate reisijatele pakkuma võimalusi sõita isesõitvate bussidega?

Tehniliselt on isesõitvate busside liiklusesse jõudmine tõenäoselt paari aasta kaugusel, kuid aeganõudvamad küsimused seisnevad seadusandluses ja ennekõike reisijate valmiduses oma turvalisust robotitele usaldada. Hetkel ei näe me isesõitvates bussides ärivõimalust ega väärtust, mida kliendid Luxilt ootavad. Meie tänane fookus on autojuhtide ja maanteede tülikast liikluskoormusest vabastamisel – pakume autosõidu asemel meie bussides tööks, meelelahutuseks või lihtsalt puhkamiseks kasutatavat kvaliteetaega.

Rääkides võimalikest uutest teenustest või koostöömudelitest, siis mängime aeg-ajalt uksest-ukseni kvaliteetseima ühistranspordi pakkumise mõttega. Näitena – kui Viimsis on elanikke pea kaks korda rohkem, kui ühes meie liinide sihtpunktis Haapsalus, siis milliseid sõidujagamise teenuseid võiks Lux Express pakkuda Viimsi elanikele, et nende autode kasutamise vajadust vähendada ja nad võimalikult mugavalt oma sihtpunkti toimetada. Küll olen veendunud, et kui robotbusside aeg ja nõudlus tõesti kätte jõuab, siis suure tõenäosusega on sellel hetkel kõige kvaliteetsema isejuhitava reisiteenuse pakkuja Lux Express.

Käesoleval aastal on Lux Expressi bussidega reisinud nii Eesti kui ka rahvusvahelistel liinidel kokku juba miljon inimest. Missugune võiks olla prognoos järgnevaks poolaastaks või järgmiseks 36-ks kuuks? Missugustes suundades on plaan laieneda? Missugustes sektorites planeerite suurendada turuosa?

Eelmisel aasta sõitis Lux Expressi bussidega üle 2,4 miljoni reisija ning 2018. aasta eesmärk on see number ületada. Samuti on eesmärk kasvatada reisijate rahulolu ja äriklassi reisijate arvu.

Järgmised 36 kuud on perspektiiv, mille ennustamiseks sobivad ilmselt paremini astroloogid ja teised ettekuulutajad. Loomulikult jälgime, kuidas meie poolt opereeritavatel turgudel toimuvad muudatused mõjutavad ärikeskkonda ja reisijate harjumusi ning vastavalt sellele sätime ka oma strateegia.

Meljo Musto, Logistikauudised kaasautor (http://www.logistikauudised.ee/uudised/2018/07/25/puhendumine-klienditeenindusele-murdis-konkurendid)

Äriplaani ülesehitus

25.06.2018.a.

Äriplaani koostamisel tuleb soovituslikult jälgida etteantud ülesehitust. Ülesehituse jälgimine annab äriplaani koostajale pidepunktid, mida kindlas järjekorras kasutada, sest nii on võimalik kahandada riske, et mõni oluline teema kirjutajal meelest ära läheb.

Tuleb tõdeda, et ka finantseerijatele meeldib süsteemselt koostatud äriplaan, sest nii on neil lihtsam jälgida sisu ja analüüsida kirjutatut.

Praegune äriplaani ülesehitus on kaasaegne ja arvestab erinevate tegevusvaldkondade eripäradega.

Äriidee		Äriidee. Ärimudel
Sissejuhatus		Ettevõtte üldandmed: nimi, juriidiline vorm, aadress, telefon, e-mail, osakapital, omanikud ja nende osa kapitalist, ettevõtte tegevusala (EMTAK kood), tegevuspiirkond
Visioon, missioon, eesmärgid		Visioon ja missioon. Lühiajalised, keskmise pikkusega ja pikaajalised eesmärgid
Ärikeskkond		Makro- ja mikrokeskkonna analüüs
SWOT		Ettevõtte tugevused ja nõrkused ning võimalused ja ohud
Toode/teenus		Ettevõtte toodete või teenuste kirjeldamine. Tootefotod
Tootmine/teenindamine		Tootmis – ja/või teenusprotsess. Hooned ja rajatised. Ettevõtte ressursid. Ruumid, seadmed ja tehnoloogia. Partnerid ja alltöövõtjad
Turg ja kliendid		Turusituatsioon ja arengutrendid. Sihtturg ja sihtgrupp
Konkurents		Konkurendid. Konkurentsianalüüs. Konkurentsieelis.
Turundustegevus		Turundusstrateegia. Hinnastrateegia. Turundustegevused. Jaotuskanalid. Turunduseelarve
Personal ja juhtimine		Ettevõtte juhtkond ja töötajad. Võtmeisikud. Sisseostetavad teenused.
Ettevõtte käivitamise tegevuskava		Käivitusprogramm ja tegevusplaan. Finantseerimisallikad
Finantsplaan		Kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude prognoos, varad, käibekapital, müügiprognoos. Investeeringutasuvus.
Risk		Potentsiaalsed probleemid ja lahendused
Lisad		Ettevõtja ja/või juhatuse liikmete CV, hinnapakkumised, (eel)lepingud, asendiplaanid, turu-uuring vms

Kuigi välja on hõigatud, et EVR Cargo toob maanteedelt ära 26 000 poolhaagise jagu kaupa, ei hakka need kõik Tartust läbi käima. Ettevõtte juhatuse esimehe, Raul Toomsalu, sõnul on neil olemas kaubamahu eelkokkulepped, tänu millele saab mõlemas suunas käima panna kaks rongi nädalas. Hiljem on potentsiaali suurendada rongide arvu nii, et igal tööpäeval väljub üks rong mõlemas suunas, ehk nii saavutataksegi tase 26 000 veokit aastas. Mainitud mahu saavutamise korral avatakse terminale veel ka Tartust väljaspool.

EVR Cargo organiseerib ise autoveo

Esimeses faasis organiseerib ettevõte ise ka autoveo, mis võimaldab liiklusvoogu paremini kontrollida ja järjekordi vältida. Juhul kui tekib laadimisjärjekord, saab viis veokit oma laadimisaega oodata kaubajaama platsi ootekohtadel.

Lisaks majanduslikule tulule, panustab riigifirma sotsiaalsele kasule. Näiteks sõidab  konteinervedude puhul veok tihti ühe otsa täis ja teise otsa tühja konteineriga. Maanteetransport on enim saastavaim transpordiliik, sest autode liiklemisel paisatakse õhku palju süsihappegaasi (CO2), tekitatakse liiklemisel müra ja liikluses ummikuid. Raudteel kauba vedamine on palju keskkonnasõbralikum kui maanteel ja annab omakorda panuse puhtamasse hingatavasse õhku.

Kaasliiklejad näevad pakutavat eelist veel eelkõige liiklejate ohutuses Tallinna-Luhamaa maanteel, kus nüüd on sõiduautoga lihtsam ja ohutum liigelda, sest vedukautosid ja poolhaagiseid hakkab seal vähem olema.

Foto: Meljo Musto

Rongis saab olema 54 vagunit

Kavandatavas konteinerrongis on 54 vagunit. Iga vagun on 40 jalga ehk mahutab kas ühe 40-jalase konteineri või kaks 20-jalast konteinerit (kokku 108 TEUd).

Pärast testperioodi, millega ettevõte alustab  juunis, hakkab konteinerrong sõitma kaks korda nädalas. Kui kaubamahud suurenevad, tihendatakse graafikut ning jätkatakse projekti laiendamist lisakaubajaamade avamisega.

Peamisel hakatakse kasutama 40-jalaseid fitting-platvormvaguneid, mida on rongis kuni 54. Laadimiseks kasutatakse nii 20-jalaseid kui ka 40-jalaseid konteinereid. Logistika toimub vastavalt kliendi vajadustele ja soovile (ning rongigraafikule ja tehnoloogilisele protsessile).

Lasti laadimiseks kasutatakse konteinertõstukit. Rongi laadimise aeg sõltub konteinerite arvust ja tüübist (40-jalaste konteinerite puhul on vaja vähem tõsteid kui 20-jalaste konteineritega). Osa konteinereid ladustatakse vagunitel, mistõttu vahetult pärast rongi saabumist või enne rongi väljumist pole nende puhul tõsteid vaja teha. Rongi laadimiseks kulub seega ligikaudu 1,5 kuni 3 tundi.

Sihikule võetakse kogu Lõuna-Eesti

Lasti kokku- ja jaotusveod toimuvad kogu Tartust lõunasse jääva ala ulatuses. Piirkond ei ole määratletud konkreetse raadiusega – pigem on määravaks asjaolu, et kaup liigub niikuinii Tartu kaudu Tallinnasse.

Hetkeseisuga plaanib EVR Cargo transportida konteineritega Tartu kaubajaamast Muuga sadamasse metalli, vilja, saematerjali, graanuleid vms. Tühjad konteinerid tuuakse Jõhvi, kus need laaditakse täis kas killustikku, aherainet või lendtuhka ja saadetakse Tartusse tagasi. EVR Cargo on valmis vedama kõiki mahukaupu ja tolmuvad kaubad kaetakse tentkattega.

Kuna rong sõidab paratamatult mõlemas suunas, siis jälgitakse üldist rongi täitumust. Rongi täitumuse puhul ei ole tähtis, kas konteiner on täis või tühi, kuna vedada on vaja ka tühje konteinereid (hind loomulikult neil kahel juhul erineb).

Konteinerrongi organiseerib ja käitab EVR Cargo ise, kuna tegemist on Eesti suurima raudteeoperaatoriga, kes teeb raudteevedusid iseseisvalt (võetakse vastu broneeringud, organiseeritakse laadimised, arveldatakse jne). Välist ekspediitorfirmat konteinerrongi käitamiseks ei kavatse ettevõte kaasata. Küll aga on ekspedeerijad teretulnud kasutama konteinerrongi võimalusi kui üht komponenti loodavates logistilistes ahelates.

Kogumisrongi põhimõtteid konteinerrongi puhul ei rakendata, kuna jaamades puuduvad tingimused konteinerite laadimiseks. Kui kaubamahtude suurenemise tõttu avatakse ka teine või kolmas kaubajaam, siis kaalub ettevõte võimalust, et rong läbib kõiki konteinerite laadimispunkte ning peatub neis vagunite lisamiseks või maha haakimiseks. Samas jälgitakse, et konteinerrongi teel oleku aeg, mis mõjutab teenuse atraktiivsust ja veo efektiivsust, ei läheks liiga pikaks.

Meljo Musto, logistikaspetsialist, Melsum OÜ juhataja ning logistikateemade blogija Facebookis (Logistikafännid).

Artikkel avaneb siit: http://www.logistikauudised.ee/uudised/2018/04/27/kuidas-hakkavad-konteinerid-raudteel-liikuma

TÄIENDASIN TERMINIT

Mis on platvormvagun?

Platvormvagunid on tavaliselt 4- ja 6-teljelised, avatud vagunid masinate, seadmete, konteinerite, palkide, saematerjali või ülegabariidiliste kaupade veoks. Osa platvormvaguneid on eriotstarbeliselt määratud konteinerite, autode, terasplekirullide jms veoks ning neil on vastavad kinnitusseadmed.

KLIENDI TAGASISIDE

Facebook fännileht Jõe Puhketalu jagas viidet (30.11.2017).

Tänusõnad

Kõige rohkem innustab see, kui sind märgatakse. Siinkohal tahaks tänada Pärnu Postimehe ajakirjanikku ja fotograafi, kes vihmasel pärastlõunal maale sõitsid ja meist põneva loo kirja panid. Olete alati tagasi oodatud.
Kuna sellised ettevõtmised võtavad palju aega ning vajavad pidevalt uusi ideid, siis tänaksin ka kõiki lähedasi ja tuttavaid, kes nõu ja jõuga abiks on olnud.
Nüüd on ees veel viimased paberimajandust vajavad tegevused, lootus mõistlikule ilmale ning siis toimub juba kauaoodatud sündmus ehk Jõe Puhketalu avamine.

Elu maal ei ole välja surnud, kinnitust sellele saab indiaanikülas kohapeal.

Jõe Puhketalu valmimist on toetanud:
Minu väga tore perekond, kes on pidevalt abiks olnud- Kristina Pint, Sulev Paap, Hasso Paap, Anu Paap ja parimate ideedega Adele Raidmets indiaaninimega “Kukepeade Vanem”
Meljo Musto, kes on ettevõtte planeerimise juures olnud asendamatu ning kelle poole soovitan julgelt pöörduda.
Eleri Kiveste, tänu kellele on meie püstkodades parimad ahjud ettevõttest Skamet.
Piltidega on aidanud fotograaf Markus Mangusson ja nende töötlusega Janeli Lepla.
Turunduse puhul tahaks tänada kõiki sõpru ja tuttavaid, kes on välja kannatanud kogu raske teekonna ning jagavad uhkelt mu postitusi veel edaspidigi. Lisaks Aivar Ruukelit, kes mind kui turisminduse kohapealt kollanoka kohe ühte punti võttis.

Peatse kohtumiseni indiaanimaal, isegi kui ilm on halb, siis saun on ikka soe. Kohas nimega Jõe Puhketalu.

Artikkel avaneb siit: https://parnu.postimees.ee/4327775/galerii-ja-video-indiaanitelgid-meelitavad-maale?utm_source&utm_medium=button_article&utm_content&utm_campaign=fb_social

TÖÖVILJAKUS

Tööviljakuse laos tagab komplekteerija järjestatud teekond, mitte risti-rästi tsoonis korjamine.

Seega, väldi ebavajalikku liikumist laos ja eelista tootlikkuse suurendamist. Avaldatud: https://www.facebook.com/melsumkoolituskeskus #Logistikakool

***

KOMMUNIKATSIOON LAOS

Suure kaubakogusega tegelemine võib töötajatele olla üsnagi stressirohke.  Kui teile kasvõi natukenegi tundub, et teie tööpingutused ei kanna vilja, veenduge, et te oma meeskonnaga läbipaistvalt suhtlete. Hoidke lao inventeerimiskuupäevad nähtaval ja näidake oma meeskonnale, et täpsus on äärmiselt tähtis. Kõik oleneb eesmärgist, teemast ja kommunikatsioonist. Avaldatud  28.03.2018.a. #Logistikakool

Foto: hinhuatdj.com

***

MÜÜGITEGEVUS TOETAB ALATI PÜSTITATUD EESMÄRKE

Veoettevõtetel tuleb tegeleda enam lobitööga, et seadusandlus muutuks soodsamas suunas. Teiseks on väga oluline efektiivsuse tagamine ettevõttes, selleks on vaja vältida raiskavaid tegevusi. Parim viis töötajate efektiivsuse tõstmiseks on töötajate koolitamine. Pole vaja viriseda, vaid tegutseda. Tihedas konkurentsis jäävad ellu ettevõtted, kes on enesele püstitanud pikaajalised eesmärgid. Nii ongi!

https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/21/nii-monelegi-vedajale-jaab-see-aasta-viimaseks

***

HOLLAND KONTROLLIB TÖÖ-JA PUHKEAJAST KINNIPIDAMIST TÄIE RANGUSEGA. SEETÕTTU TULEB MARSRUUDI PLANEERIMISEL ARVESTADA LISAKULUDEGA

Holland kontrollib veokijuhtide 45-tunnise puhkuse nõude täitmist väljaspool veoki kabiini täie rangusega. Veebruaris kontrolliti 221 juhti ning kirjutati välja 47 trahviotsust, igaüks 1500 eurot. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) teatel on Hollandi Transpordi Inspektsiooni kodulehele paigutatud informatsioon 2018. aasta veebruaris toimunud kontrollist 45-tunnise puhkuse nõude kinnipidamise jälgimiseks. Kokku kontrolliti 221 autojuhti.  Kontroll toimus A1, A2, A16, A20, A58, A59 ja A67 maanteedel.

Kontrolli tagajärjel kirjutati välja 47 trahviotsust summas 1500 eurot. Hollandi Transpordi Inspektsiooni kodulehel on ära märgitud ka järgmiste kontrollide orienteeruv toimumise aeg, mil kontrollitakse töö-ja puhkeajast kinnipidamist. Trahv rikkumise korral on 1500 eur. Samasugune reegel kehtib ka Belgias, Saksamaal ja Prantsusmaal. Allikas:logistikauudised.ee  #Logistikakool

Foto: pixabay.com

***

VEOETTEVÕTE TAUSTAKONTROLL TAGAB KORREKTSE VEO

Mõned aastad tagasi kirjutasin ajaleht “Äripäev” järgneva artikli. Midagi erilist ei ole viimase aasta jooksul muutunud, seega on hea, lugu uuesti läbi lugeda.
–> Veoettevõtte taustakontroll tagab korrektse veo. Vargused seotud piiritaguste ettevõtetega
– – – > Veobörsidelt leitud tundmatu vedaja puhul võib tellija langeda pettuse osaliseks ning pealelaaditud kaup võidakse varastada. Eesti kaubandus-ja tootmisettevõtted kasutavad kauba transportimiseks nii kodumaise kui ka välismaise päritoluga maanteetranspordiettevõtteid. Viimase variandi puhul tehakse tavaliselt koostööd Läti, Leedu või Poola veoettevõtetega. Üks osa vedajatest leitakse veobörside kaudu, näiteks eestimaised portaalid www. vedu24.ee ja www.veokorraldaja.ee, ning piiritagused www.timocom.co.uk, www. cargo.lt vms.

Veobörs reguleerib iga päev nõudlust ja pakkumist – tellijad otsivad transpordiettevõtteid, kes kauba pealelaadimiskohast peale võtaksid, ja veoettevõtted otsivad veobörsilt potentsiaalseid veoteenuse tellijaid, kelle kaup paikneks veoki lähiümbruses. Paraku ei ole veolepingu sõlminud ettevõtted üksteise taustaga eriti hästi kursis, mistõttu võib tellija langeda pettuse osaliseks ning pealelaaditud kaup võidakse varastada.

Veobörsi tehing. Veoteenust sooviv ettevõte leiab veobörsilt transpordiettevõtte, kelle veok on veose vedamiseks sobiv (näiteks poolhaagis, isoterm, külmik vms). Seejärel võtavad osapooled üksteisega ühendust, lepivad kokku laadimise tähtajad, koguse ja hinna ning veoettevõte saadab kinnitamiseks veotellimuse (mõistlik on küsida ka laadima sõitva sõiduki ja selle haagise registreerimisnumbrit). Edasi peaks transport kulgema edukalt mahalaadimiskohani. Paraku on see etapp kaubaomanikule suurim riskiallikas – just siin pannakse toime kaubavargusi ning pealelaaditud kaup on ühtäkki haihtunud. Pahatihti on vargused seotud just piiritaguste ettevõtetega, sest nende tausta kontrollimine on keerulisem ja aeganõudvam. Jäljetu kadumine. Ka Eestis on viimaste aastate jooksul ette tulnud mitmeid juhtumeid, kus laaditud koormad on jäljetult kadunud ning politsei on üsna abitu. Oletame, et tellitakse täiskoorem muruniidukeid, marsruudil Prantsusmaa-Eesti. Laadima saadetakse veobörsi kaudu leitud veoettevõtte sõiduk. Pärast koorma pealelaadimist ei ole enam võimalik ühendust saada ei ettevõtte logistiku ega autojuhiga, kuna telefonid on välja lülitatud. Kontrollides selgub, et laadima oli sõitnud varastatud numbrimärki kasutanud veok, mis oli varguse tuvastamise ajaks jõudnud juba registreerimisnumbri ära vahetada ja kaduda Prantsusmaa avarustesse. Murest murtud kauba tellijat ei aita ka kindlustusettevõtted, sest tellija oli olnud veoettevõtte tausta kontrollimisel hoolimatu. Seetõttu peaksid kõik tellijad teadma järgmisi olulisemaid nõudeid.

1. Kontrolli veoettevõtte kehtivat tegevusluba. Eesti veoettevõtete tegevuslubasid saab kontrollida ERAA veebilehel ning veoseveo loa olemasolu kohta leiab teavet majandustegevuse registrist.

2. Kontrolli veoettevõtte veebilehe toimimist ning kontaktisikute ja telefoninumbrite õigsust.

3. Transportimise ajal jälgi, et tegevuslubade ja kindlustussertifikaatide kehtivus ei lõpeks varem kui kaupade mahalaadimine. Lisaks tuleb kontrollida veoettevõttele väljastatud kindlustussertifikaati kehtivust autovedaja vastutuskindlustuse kohta.

Tähtis on tähele panna, mis ettevõttele on sertifikaat väljastatud, millised on kehtivusajad jne. Kontrollimine on vajalik, kuna mitmed veoettevõtted riskivad sõita ilma kindlustuskatteta. Kui kaup rikneb, puruneb või kaob transportimise ajal kauba käsitlemise või õnnetuse tagajärjel, pole ka tellijal võimalust saada kindlustushüvitist. Kui tuvastate kontrollimise käigus midagi ebaloogilist, tasub selle kohta transpordiettevõtte käest selgitusi küsida. Tavaliselt lõpevad mainitud päringud üsna kiiresti, sest ebaausate ettevõtjate transporditeenuse osutamise ind raugeb hetkega. Pikka aega rahvusvaheliste vedudega tegelenud ettevõtted puutuvad selliste päringutega kokku iga päev. Niipea kui päring saabub, edastatakse meili teel nõutud dokumendid.

Eesti veoettevõtete tegevuslubasid saab kontrollida ERAA veebilehel ning veoseveo loa olemasolu kohta saab teavet majandustegevuse registrist.

SELLINE on näidis Eesti vedajale antavast tegevusloast. http://www.eraa.ee/?op=body&id=1411

***

AUTOKAUBAVEOL RIKUTI REEGLEID ÜLE 400 KORRA

Autokaubaveo komisjoni tuvastas 2018.aastal kokku 414 rasket autoveoalast rikkumist.

TOP
1. Mootorsõiduki või autorongi lubatud täismassi rohkem kui 20protsendiline ületamine.
2. Sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme kasutamise juhtumite arv on endiselt suur, 2017. aastal tuvastati Eesti autojuhtide kontrollimisel 62 rikkumist.
–>
Eelmise aasta viimases kvartali ja selle aasta alguskuude kohta algatas majandusministeerium haldusmenetluse 15 vedajale, kelle autovedude kontrollimisel nii Eesti kui välisriikide teedel oli tuvastatud raskeid autoveoalaseid õigusrikkumisi, mille eest on karistatud vedajat või vedu teostanud autojuhti.

***

HEA KOOLITUS AITAB VÄLTIDA JUHTIMISVIGU

Hea artikkel, kus saame teada kui lihtne on ettevõtte juhtimisel eksida. Mõned eksimused on klassikalised, kus ei suudeta planeerida tulevikku suunatud tegevusi. Näitena toon välja: “Ja veel üks viga oli see, et kui käis turunduskampaania, ei suutnud me tagada piisavas koguses kaupa. Tõime küll inimesed kauplustesse, kuid ei valmistanud piisavat hulka jäätist.“ Pikemalt saad lugeda siit: https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/20/mahejaatise-sunnile-aitas-kaasa-taaskasutus

Avaldatud: 20.03.2018.a. #Logistikakool

***

EESTI VEOFIRMASID SURVESTATAKSE LÄÄNE-EUROOPAST

Eesti veofirmad võitlevad Euroopa Liidu juhtivate riikide Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Austria ja Luksemburgi katsetega enda turult Ida-Euroopa vedajad välja puksida.
Millega tekitatakse veofirmadele takistusi ja sellega seoses lisakulutusi:
1. Autojuht ei tohi veokis ööbida või seal pikka puhkust pidada, vaid peab hotelli minema (täielik absurd – kes koormat valvab).
2. Sobivad parklad puuduvad – õigemini, parklad on, ent ööbimiskohti mitte. Odavad hotellitoad on aga kümme korda kehvemad kui tänapäeva autokabiin, kus on käepärast nii magamiskoht kui ka võimalused teha endale sööki ja sooja jooki.
3. Kõrged trahvid. Prantsusmaal saab juht sõidukisse ööbima jäädes trahvi 30 000 eurot.
4. Politseiga õigust nõudma minnes on eelmise juhtumi puhul trahv 60 000 eurot.
5. Saksamaal tuleb näiteks näidata kõrget keskmist palka
6. Prantsusmaal tuleb maksta vedajatele vähemalt sealset miinimumpalka. Samas on veod ju kahepoolsed ning elatustase siin hoopis teine kui Lääne-Euroopas.
->
Lääne-Euroopa seltskond sõnades räägib küll, et oleme sõbrad, aga tegelikult näevad heal meelel, et meie vedajad süüakse turult välja,“ märkis ERAA peasekretär. Asi toimubki liitude vaikival heakskiidul ning eest veavad karmistumist poliitikud.
Survet antakse just reeglitega, nagu palganõuded ning autos ööbimise keeld. Asi ei piirdu vaid suurriikidega, vaid nende tuules sõidavad ka väiksemad riigid. Siiski pole olukord selline kõikjal: tugevalt näiteks Itaalia suunal tegutseva veofirma Est-Trans juht Reio Engman rääkis, et nemad erilist survet ei tunne. Samuti pole Engmani sõnul nende äris tajuda suurt mahu langust, millele viitavad statistikaameti andmed.
->
Kuldkepi sõnul pole probleemile lahendust loota. „Kui me nendega õiendame, siis öeldakse, et ei-ei, te olete head poisid, aga poolakad või rumeenlased käivad närvidele,“ ütles ta. „Me kõik käime neile närvidele. Nii kui me hakkame kaela kandma, nii me oleme neile kohe liigsed,“ rääkis ERAA peasekretär.
„Vedaja aspektist oli enne palju parem, kui me ei olnud Euroopa Liidus. Olid viisad, olid veoload. Kui need olid sul olemas – palun, sõida, pea kinni liikluseeskirjadest ja muudest kriteeriumitest, mis on seotud ohtlike ainete veoga ja nii edasi. Aga nüüd on nad välja mõelnud niisugused vigurid, et lase aga olla,“ tõdes ta.
Ka poliitikutelt pole Kuldkepi sõnul suurt abi loota – nad on küll asjaga kursis, ent Eesti on ka näiteks Euroopa Parlamendis nii väike, et hääl ei jää kõlama. „Oleks meil kõva kisakõri, aga meil ei ole sellist, kes seal lärmaks,“ märkis ta.

***

CEMT

CEMT-i veoluba on dokument, mis annab õiguse veose veoks veoloal märgitud perioodil CEMT-i liikmesriikides asuvate peale- ja mahalaadimiskohtade vahel
NB! CEMT veoluba ei anna õigust kabotaažiks. Avaldatud: 04.03.2018.a. #Logistikakool

Foto: http://www.transrusad.com/contacto.php?lan=en

* * *

ANALÜÜSIGE LAOS KAUBAVARUDE PAIGUTUST.

Kui väljastate pidevalt kindlaid kaupu koos on mõttekam need laos kokku paigutada. Iga ostja on erinev, aga kui analüüsite oma tellimuste andmeid ja statistika näitab, et toodet A tellitakse kõige rohkem koos tootega B, siis paigutage need tooted üksteisele lähemale ja te võidate aega.  Avaldatud  01.03.2018.a. #Logistikakool 

Foto: vsj.com

* * *

LAOPIDAJAD JA EKSPEDEERIJAD KASUTAVAD AINA ROHKEM NAABERRIIKIDE REKAMEESTE TEENUSEID

Üsna tavaline on olukord, kus veoteenus ostetakse sisse lätlaste või leedukate veofirma käest. Sama olukord võib juhtuda ka teiste suuremate logistikafirmade käest tellimisel. Näiteks LKW Walter, Freja Logistics vms. kasutavad üleeuroopalistel vedudel odavama hinnaga allhankijaid.
Hetkel on transpordifirmade olukord muutunud halvemaks, eriti peale viimaseid seaduse muudatusi.
Vedajad näevad valitsuse töös ka palju tegemata jätmisi. Seda juba mitmendat aastat. Mure on olemas ja sellest kirjutab juba täpsemalt “Postimees.”
*
“Kogu regiooni logistakasektor, laopidajad ja ekspedeerijad kasutavad tema sõnul aina rohkem naaberriikide rekameeste teenuseid. Viimased on lihtsalt nii palju odavamad.
Vedajad ise süüdistavad aga kõige rohkem Eesti riigi maksu- ja majanduspoliitikat. Juba pikka aega on meie autovedajatel hambus olnud liiga kõrge kütusehind. Pidevad aktsiisitõusud on hüpitanud Eesti diiselkütuse liitrihinna Euroopa kõrgeimate hulka. Isegi Soomes, mis on elatustaseme ja hindade poolest meist tükk maad ees, võib diisliliitri aeg-ajalt odavamalt paaki saada. Kuna kütus on transpordis üks kõige olulisem sisendkulu, kahandab see meie vedajate löögivõimet rahvusvahelisel turul.

POOLA UUS VEOSE LAADIMISE JA KINNITAMISE EESKIRI

Transinfo kaubaveoportaal kirjutab, et alates 28.02.2018.a jõustub Poolas uus veose laadimise ja kinnitamise eeskiri. Määrusega soovitakse tagada maanteetranspordi käigus lasti ohutus ja turvalisus.
Määrus on mõeldud igat liiki veose ohutuks kinnitamiseks: alates alusele paigutatud kaubast kuni puidualusteni välja.
Uued eeskirjad vastavad IRU laadimise ja kinnitamise eeskirjaga.  #Logistikakool

Foto: Pixabay.com

***

HOIA LAOS LIIKUMISTEE PUHAS

Jälgige, et lao koridorides oleks liikumistee alati puhas. Pole vaja vanade kastide sorteerimist või kauba lahtipakkimist edasi lükata, rääkimata nende ajutisest ladustamisest liikumisteedele.
Kui laos on liikumisteedel suured takistused, segavad need tellimuse täitmist ja vähendavad efektiivsust. Liiklusummikud laos on tõsine nuhtlus, kus laopidajad kaotavad palju raha. 
Planeerige tööprotsessid paremini ja looge töötajatele paremad tingimused. Tõuseb kaubakäitlemise tootlikkus ja ettevõtte kasumlikkus. Avaldatud: 15.02.2018.a. 

Fotol on näha laadimistöö rehvilaos. Allikas: pixabay.com

***

OHUTUSTINGIMUSTE PARANDAMINE LADUDES VÄHENDAB ÄRIRISKE

Tihenev konkurents ettevõtete vahel loob olukorra, kus paljud laojuhid mõtlevad, kuidas tööd tõhusamaks ja töökorraldust efektiivsemaks muuta.

Aeg-ajalt tundub neile, et kõik senised võimalused on ammendunud ja lahendused ära proovitud. Olukorra leevendamiseks otsitakse abi uuest tehnoloogiast, millega saab laos vältida probleemide tekkimist ja suurendada tööohutust.

Ohutute töötingimuste loomine ettevõtte laos

Olgem ausad, hea lao süda on oskustööjõud, mille rütm aitab korraldada tööd, ning vereringe laoteenindus, mis loob ettevõttele kasumit. Seetõttu püüab iga ettevõte, kellel on oma ladu, leida spetsialiste, kes oleksid valmis pikka aega töötama. Pikaajaline töötamine sõltub omakorda tööandjast ja sellest, missugused tingimused on töötamiseks loodud. Lisaks töötasule jälgib tööle tulev inimene ettevõtte mainet ja olukorda laos, kus tööle asutakse.

Uute töötajate laotööle meelitamist või vanemate olijate lojaalsuse suurendamist toetab see, kui ettevõte hoolib oma töötajate tervisest. Tähtsal kohal on tööohutus, ehk mida on ettevõttes tehtud või plaanitakse teha õnnetuste, vahejuhtumite või vigastuste vältimiseks.

Mitte ühelegi tööandjale ei meeldi õnnetused töökohal, paraku tuleb töökeskkonnas sageli arvestada ootamatute juhtumitega. Õnnetusi põhjustab vähene riskide ohjamismeetmete rakendamine või hoopistükkis nende puudumine. Õnnetuste põhjused laos võivad olla inimlikud, näiteks liigne kiirustamine, hoolimatus, väsimus, tähelepandamatus või hooletus, kuid ka tehnilised rikked.

Ohuolukordi esineb hulga sagedamini kui reaalseid õnnetusi. Seetõttu keskenduvad tõhus ennetustöö laos ja kahjude ohjamine õnnetusohtlike juhtumite põhjustele, sest tagajärjed võivad olla kontrollimatud.

Isegi kui õnnetus ei põhjusta kehavigastusi, võib see kahjustada kaupa, tõstukeid ja lao infrastruktuuri, mis aga vähendab lao tootlikkust ja suurendab kulusid.

Hoiatussüsteem pakub turvalisemat ladu

Toyota valmistas uudsed seadmed, mis vähendavad ohtude tekkepõhjusi laoruumides ja välistavad põhjustatava kahju.

Töötajatele on uusi väljakutseid täis iga päev, kus tuleb kiiresti teenindada, samal ajal püsib kõrge stressitase. Kiirustamine klientide teenindamisel on üks põhjustest, miks töötajad kaotavad fookuse, valvsuse ja ettevaatlikkuse, suurendades õnnetuse tekkimise riske. Õnnetused võivad juhtuda igas lao osas. Suurim ohu tõenäosus on nn pimedates nurkades, kus eri suunas liikuvad tõstukid võivad omavahel kokku põrgata. Selle tagajärjel võib kannatada saada tõstuk ise, kaup, riiuli kandekonstruktsioon või hoopis inimene. Isegi kui tõstukid kokku ei põrka, võib tõstukijuht otsasõidu vältimiseks järsult pidurdada ja sellega kaupa kahjustada. Kokkupõrge võib toimuda ka laos liikuva töötajaga, kes rahuliku südamega laos tööülesandeid täidab.

Igal juhul kaasneb õnnetusjuhtumiga materiaalne kahju. Kokkupõrke tagajärjel võib tõstuk vajada remonti, asendamist renditõstukiga või hoopis väljavahetamist. Viga saanud riiuli kandekonstruktsioon tuleb samuti välja vahetada ja niigi valitsev ruumipuudus aina suureneb. Töötaja vajab ravi ja läheb haiguslehele, vigastatud kaup aga suunatakse mahakandmisele ning hüvitatakse tellijale. Ühesõnaga, probleemid kipuvad kuhjuma ja lao juhatajale on töökohal toimunud õnnetusjuhtumid kui õudusunenäod, sest töö on pärast õnnetust väga häiritud. Laoruumides valitseb suur risk, et ei suudeta täita klientidele antud lubadusi aja ja mahu osas. Tekkinud probleemide tõttu langeb klienditeenindustase oluliselt ja kliendid hakkavad kasutama konkurentide teenuseid.

Probleem on suur, mis peaks mõtlema panema iga vastutava juhi. Toyota poolt läbi viidud uuring Euroopa Liidus tõestab, et:

• 6,9 miljonit inimest kannatas tööga seotud õnnetustes 2007. aastal (viimane aasta, mille kohta võrreldavad statistilised andmed on olemas Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (OSHA) kohaselt.
• Igal aastal kaotatakse +/– 450 miljonit tööpäeva.
• Iga 3,5 minuti tagant sureb inimene EL-s tööga seotud õnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel.

Uuringu tulemused oli ka peamine põhjus, miks Toyota nägi, et saab muuta ettevõtete riske väiksemaks. Väljatöötatud uudse ladude ohutussüsteemi SpotMe kasutamisel on võimalik hoiatussüsteemiga luua ohutud töökohad ja vähendada kõikvõimalikke riskifaktoreid.

SpotMe ohutussüsteemi andurid tuvastavad lao siseruumides liikumised ülekäiguradadel, uste ja väljapääsu juures koridorides või peakoridoriga ristuvates koridorides ning tööalal.

Lao halva nähtavusega piirkonnad saavad SpotMe ohutussüsteemiga nähtamatud silmad, sest andur hoiatab tõstukijuhte ja töötajaid võimaliku kokkupõrkeohu eest. Süsteemi suunatundlikud infrapunaandurid tuvastavad aegsasti igasuguse liikumise või kohaloleku pimedatel ristmikel.

Süsteem toimib järgnevalt: koridoris või riiulitevahelisel alal (ehk mittenähtaval alal) fikseerivad andurid iga liikumise ja teisel pool nurka sütib signaallamp, mis annab tõstukijuhile aega liikumisel reageerida ja valida sobiv ning ohutu kiirus. Kokkupõrkeohu korral aktiveerub SpotMe hoiatussüsteem, andes märku tekkivast ohust ja aidates sellisel viisil õnnetusi vältida.

TASUB TEADA, et SpotMe kasutamine:

·       Loob ettevõtte töötajatele tunde, et nad on kaitstud ja võimalikest ohtudest teavitab neid hoiatussüsteem.

·       Töötajate tööohutus- ja tervishoiukorraldus muutub ettevõttes paremaks.

·       Vähenevad juhtumid, kus on viga saanud kaup, töötajad või tõstukid.

·       SpotMe süsteem on paindlik, skaleeritav ja sobib enamikule ettevõtetele, kes haldavad oma ladu. Hoiatusseadme saab ühendada eraldiseisva patarei või seinakontaktiga.

Allikas. Toyota https://www.youtube.com/watch?v=EN9x1moCWM4

Laos on piisavalt palju pimedaid nurkasid, kus võivad juhtuda kõikvõimalikud õnnetused nii tehnika kui ka inimestega. Toyotal on valminud tehnoloogia, mis peaks kaasa aitama ohutuse tekkimisele laos. Ettevõtjad peaksid mõistma saadavat kasu, sest motiveeritud ja pühendunud töötaja avaldab ettevõtte konkurentsivõimele postiivset mõju, seevastu sagedased töökatkestused ja vajalike töötajate lahkumine tekitavad majanduslikku kahju.

Konkurentsieelise tekitamiseks on mitu viisi. Isegi kui praegune on väike tükike suurest puslest, on see ikkagi oluline tervikpildi loomisel. Peale selle hindavad koostöövõimet olemasolevad ja potentsiaalsed ostjad, tarnijad ning partnerid.

Meljo Musto

Äripäev, Logistika kuukiri nr. 8 (104)

***

HINNASTRATEEGIA NIPID

SÄÄSTETUD RAHA JÄTA HOMSEKS OSTUKS

Allahindluse kasutamine jaekaubanduses on populaarne ja tõhus võimalus müügikäibe suurendamiseks, sest inimestele meeldib osta tooteid, mille eest tuleb vähem maksta. Seetõttu peab kas mikroettevõtte tegevjuht või suure ettevõtte turundusjuht oma ettevõtte tooteid (tooterühmasid) peensusteni teadma ja tundma. Hinnastrateegia kujundamisel on abiks püstitatud müügieesmärgid, mis loomulikult sõltuvad müügikäibe prognoosimisest, toote iseärasustest, hooaja kõrg- või madalseisust, laovarude olukorrast, brändimisest, konkurentide tegevusest, toote(rühma) nõudlustasemest jne. Seega määravad tegeliku allahindluse aeg ja kestvus, toote omahind ning kanalite kasutamine ja katvus ära, kui suur peaks planeeritud juurdehindlus olema.

Inimesed tulevad ostukohta raha kulutama peamiselt oma vajaduste tõttu ja meediakanalites edastatud reklaamisõnumi mõjutusel. Üheks tõukejõuks inimeste kohalemeelitamisel on seega allahindlus. Ostule tõukamiseks on mitu viisi. Praegu tutvustan neist ühte nimega „Säästetud raha jäta homseks ostuks“.
Lihtsuse huvides üldistan selgitust, sest nii on kergem hinnastrateegia nipi toimimist selgitada. Inimene on ostukohta saabunud ja ostetava toote välja valinud. Kassasse jõudes võib ostjale selguda, et toote saab odavamalt osta, juhul kui ta kasutab kliendikaarti. Registreerides kliendikaardiga ostu, arvestatakse jaehinnast maha 1–5% (sõltub toote hinnast). Ostja saabki ostu väiksema raha eest kätte, paraku jääb tal reaalne kasu saamata, sest säästetud sendid jäävad ostja virtuaalkontole tulevikuostude tarvis. Soov säästetud raha tagasi saada tähendab ostjale, et tal tuleb minna tagasi ostukohta ja sooritada samast kohast uus ost. Järgmine kord on tal võimalus eelmisel korral ostetud toode kätte saada odavama hinnaga, sest ostuhinnast on maha arvestatud eelmise korra allahindluse summa. Alternatiiviks jääb võimalus kogutud raha mitte kohe ära kasutada, vaid jätta see ühe ettevõtte juurde aasta lõpuni hoiule ja siis nautida suurema summa ühekorraga kulutamist ehk nn tasuta ostu saamise tunnet.

KONKURENTIDE MÜÜGI VÄHENDAMISE STRATEEGIA

Lihtsus ongi mängu võlu, sest esiteks huvitab ettevõtet, et ostja oleks lojaalne püsiostja ja teiseks see, et ostja satuks harvemini konkurentide ostukohta rahakoti sisu tühjendama. Strateegiat võiks nimetada „konkurentide müügi vähendamise strateegiaks“, sest niikaua, kuni ostja on hea ostukoha ja klienditeeninduse taseme üle õnnelik, pole ta eriti huvitatud aja kulutamisest uute kohtade leidmise peale. Samas jääb ostjale meelde, et kaupmees on talle võlgu ja just seepärast tuleb tal tagasi minna uut ostu sooritama. Raha ja ostuvajadused on piiratud, järelikult niipea ostja pärast kulutamist oma raha konkurentide juurde viia ei saa.
Mõnikümmend kogutud senti kuni mõned eurod on praegu väikese ostujõuga rahaühik, küll aga sellevõrra tugevam argument uue ostu sooritamisel. Allahindlustaktika mõju tuleb ühe ettevõtte tegevuse puhul laiemalt vaadelda. Ka praegune näide on eelkõige ettevõtja ärihuvisid kaasav taktikaline kaks ühes meetodi kasutamine, seda just ettevõtte omakasu silmas pidades.

Avaldatud 19.04.2016

* * *

11 PÕHJUST, MIKS KASUTADA ETTEVÕTTE KINKEKAARTI 

1. OSTJAD SUURENDAVAD MÜÜGIKÄIVET.
2. KINKEKAARDIGA OSTJAD ON VÄHEM HINNATUNDLIKUD JA KULUTAVAD ENAM OMA ISIKLIKKU RAHA.
3. RAHA LAEKUB PÄRAST MAKSE SOORITAMIST KOHE ETTEVÕTTE ARVELE. Kuigi teenust osutatakse või kaupa müüakse hilisemal ajaperioodil, on ettevõttel ikkagi ostja raha käes. Pealegi on 100 eurot praegu suurema väärtusega kui aasta hiljem.
4. KINKEKAARDI KASUTAMINE LANGEB TARBIMISE MADALPERIOODILE. See on hea uudis ettevõttele, sest iga müük toob raha sisse ja töötajatel on käed-jalad toimetamist täis.
5. KINKEKAARDI SAAJA VÕIB OLLA UUS POTENTSIAALNE PÜSIOSTJA. Turundusinfo edastamiseks on palju kanaleid, seetõttu tuleb kaaluda neist igaühe kasutamise võimalust. Ostja, olles teinud ühe ostu ja olles rahul klienditeenindustasemega, on valmis kordusostudeks. Nii võib iga kaart juurde tuua vähemalt ühe uue ostja.
6. KINKEKAARDID UNUSTATAKSE RAAMATURIIULILE VÕI SAHTLISSE, KUS NEED AEGUVAD. Ostukohad kinnitavad, et isegi 20% kinkekaardi omanikest ei tule ostu sooritama, sest enne kaart aegub.
7. KINKEKAARDI SAAJA TULEB EESTI TEISEST OTSAST OSTU SOORITAMA. Üsnagi tavaline on olukord, kus kinkekaardi saaja sõidab näiteks Rakverest Pärnusse või Tallinnast Värskasse kinkekaarti kasutama. Nõndaviisi suureneb müüki sooritava ettevõtte tuntus ja mitte ainult oma asukohas, vaid ka laiemalt.
8. OSTJA TULEB KULUTAMA KAARDI RAHA. Ostjal on meeles hiljutine tähtpäev, ta on ülevas meeleolus, et saab endale midagi head lubada. Seda enam, et ostuhetkel ta raha reaalselt oma rahakotist välja ei maksa.
9. OSTJA MUUTUB HELDEKS. Ostmine kinkekaardiga loob positiivse meeleolu ja ostja muutub heldeks. Nii võib ta sattuda samas ostukohas (näiteks Tartu Lõunakeskuses) külastama teisi poode ja lubada endale midagi hingelähedast.
10. KINKEKAARDID SOOSIVAD ETTEVÕTETEVAHELIST KOOSTÖÖD. Mikroettevõtetel on mõistlik teha koostööd teiste omasuurustega. Koostöö suuremate ja kauem turul olnud ettevõtetega pole alati viljakas, sest need kasutavad ära olemasolevat turujõudu ega ole valmis võrdväärseks koostööks. Pealegi pole neil huvi uusi konkurente kõrvale kasvatada.
11. KINKEKAART AITAB MÜÜGIKÄIVET SUURENDADA KOHALIKEL TARNIJATEL. Restoran kasutab toitude valmistamiseks kohalikke põllumajandussaadusi ja toiduaineid, seega aitab ost igal tarneahelasse kuuluval ettevõttel müüki suurendada.

Avaldatud 06.04.2016

* * *

KINKEKAART LEIAB TEE OSTJA SÜDAMESSE

Kinkekaart on vahend, mis näitab, kas sisseostude tegija soovitab hiljuti külastatud ostukohta  oma sõpradelgi külastada.  Ta tahab koos kinkekaardiga edasi anda positiivse ostuelamuse, soovides seda jagada, ning lisaks kõigele muule tunda jagamisrõõmu. Seetõttu tundub kummalisena olukord, kus kellelegi kingitakse sellise kaupluse kinkekaart, kuhu kinkija ise minna ei tahaks.

Kliendikaardi puhul peab müügikoht nägema ostjat koostööpartnerina ning turundustegevustes püüdlema püsivate kliendisuhete loomise ja arendamise poole. Teada on ka fakt, et klient räägib oma positiivsest kogemusest edasi keskmiselt kolmele sõbrale ja tuttavale, negatiivsest kogemusest aga üheteistkümnele. Seetõttu on kliendikaardi arendamine oluline kliendilojaalsuse tagamisel, sest kui ostjad on ostukeskkonnaga rahul, toob see neid tagasi sisseoste tegema.

KINKEKAART TEEB MEELE HEAKS

USA-s on viimastel aastatel hakatud kinkekaarte rohkem tarbima ja aasta-aastalt on müügimahud suurenenud. Ettevõtjad on mõistnud, et saab nii suurenda oma brändi tuntust ning leida juurde uusi kliente. Sellisel juhul on tegemist mõlemale osalejale kasuliku olukorraga.

Teisest küljest vaadatuna on kinkekaart südamlik õnnesoov, kus kingi saajale jäetakse võimalus endale midagi sobivat osta. Tulemus on kahekordselt hea, sest kinkija teab, et pole kinkinud midagi ebavajalikku, samal ajal kui kinkekaardi saaja teab, et võib osta seda, mille järele just soov ja isu on.

KINKEKAART TOOB RAHA SISSE

Kinkekaart on lisatoode, millega on võimalik müügikäivet juurde tekitada. Ostjate vajadused on erinevad, samuti ostuimpulsid, mille alusel ost sooritatakse. Seetõttu võib püsiostjate hulgas tekkida stagnatsioon, mille puhul müügi suurendamine edeneb aeglaselt. Iga uus mõte, kuidas olemasolevat müügitegevust disainida, on suur võimalus, eriti kinkekaardi müüki võtmise osas.

Avaldatud 30.03.2016

* * *

ENESEKINDLUS KOMISTAB HIRMULE

Avatud kontorid on tekitanud olukorra, kus oma tööd tuleb teha nii, et teised kuulevad kõiki vestlusi pealt. Nii tekib hirm kolleegide või juhtkonna kuuldes esineda. Iga telefonikõne, millega avatud kontoris alustad, tähendab, et igaüks võib kuulata kõrvalt kogu müügijutu sisu. Olukord on keeruline eriti alustavate müügimeeste puhul, kes võivad muretseda selle pärast, kas teevad ikka kõike õigesti või kas kolleegid teevad oma tööd neist paremini.

Hirm suureneb veelgi tavapärase olukorra tõttu, kus need, kellele helistatakse, annavad eitavaid vastuseid. See on lisaebakindluse allikaks. Kartus aga suureneb kontrollimatult, sest mida ebakindlam on helistaja, seda suurem on negatiivsete vastuste saamise tõenäosus. Tekkinud ohtlik olukord on nõiaring, kust väljasaamine eeldab sekkumist.

Avaldatud 25.03.2016

* * *

NIPID KÕNE ALUSTAMISEKS

Helistamisel keskendu vestluse arendamisele. Välja trükitud märksõnu või abiteksti võiksid kasutada juhul, kui esitlus kipub soravust kaotama või kui faktid ei tule kohe meelde. Ega pea pole prügikast, seetõttu on lubatud abivahendeid kasutada. Tavaliselt kõnele vastaja isegi ei märka, et keegi on abivahendeid kasutanud ja talle tundub kõik väga loogilisena.

Avaldatud 24.03.2016

* * *

MÜÜGITEKST

Isegi kui kasutad müümise puhul abistavat müügiteksti, püüa esitlus läbi viia inspireerivalt. Tähendab ju igaks kõneks valmistumine keskendumist. Iga esitatud kõne võiks olla erineva intonatsiooniga. Ainult nii saad vältida enda kordamist.

Avaldatud 22.03.2016

* * *

ANDMEBAASIDE OTSTARBETU RAISKAMINE

Müügimehed puutuvad kokku probleemiga, kus need, kellele helistatakse, keelduvad kõne alustamast. Paraku on tänapäeval mõned tuntud ettevõtted oma müügimeestega turu ära rikkunud. Pole ka midagi imestada, kui telefonimüügiga tegelevad inimesed, kellel puudub soov südamest tööd teha, anne vms. Seetõttu on paljud telefoniomanikud kõikvõimalike raamatumüügipakkumistega ära tüüdatud. Nii suhtutaksegi helistajatesse negatiivselt, kõnet ei võeta vastu või vastatakse isegi inetult ja ülbelt.

Kahjuks on see kõik müügimehe raisatud aeg, veelgi hullem: tema müüginimekiri on viledaks kulutatud. Mõelda vaid, kui palju aega ja raha on kulunud müüginimekirja koostamisele, nüüd tuleb inimene, kes raiskab poole tunniga andmebaasi ära, samal ajal, kui müügimees ei saa vastu ainsatki müügitellimust.

Avaldatud 20.03.2016

* * *

MÜÜGIRÜNNAK

Jagan mõne soovituse oma müügitöökogemustest seoses müügirünnaku koostamisega.

Määratle oma tegevusvaldkond, mille järel saad hakata infot koguma. Telli valdkonna ajalehti ja ajakirju, osale sihtturu peamisel erialamessil ning ole aktiivne Facebooki, Linkedlni ja Twitteri foorumites. Kui sul pole võimalust messile kohale minna, ole nutikas ja loov. Külasta erialamesside veebilehti ja laadi alla eksponentide nimekirjad. Võib eeldada, et messil osalevad ettevõtted soovivad kasvada, järelikult on neil kasvuks vaja erinevaid ressursse. Just seda sa oma ostjatele pakudki. Seejärel vali välja esimesed sada potentsiaalset ettevõtet, kes võiksid olla sinu toodete tulevased ostjad. Klassikaliselt tähendab müügitöö telefonikõnesid, kirjade ja näidiste saatmist ning kohtumisi ostujuhtide, tegevjuhtide ja tehasedirektoritega. Mõnikord tehingud viibivad, seega tuleb arvestada nii korduskõnede kui ka kohtumistega. Ära unusta, et püsivus viib sihile.

Avaldatud 14.03.2016

* * *

EDUKA MÜÜGITÖÖ ALUSEKS ON ÕIGESTI VALITUD SEGMENT

Eduka müügitöö alus on süsteemsuse, täpsuse, järjepidevuse, loomingulisuse ning hea vaimse vastupidavuse kombinatsioon. Ära lase kliendisegmendi fookusel ähmastuda, vaid hoia teemat konkreetse ja teravana. Ainult nii on võimalik uute klientide leidmisel edukas olla. Uued kliendid on aga vajalikud müügikäibe suurendamisel.

Müügiesindajad raiskavad palju oma annet kui väärtuslikku ressurssi. Probleemiks on nn sihitu tõmblemine, mis seisneb olukorras, kus eri kanalitest püütakse leida vihjeid potentsiaalsete ostjate kohta. Lahendus on lihtne: määratle täpne sihtrühm ja keskendu ainult neile. Oma üllatuseks märkad, et võrreldes eelmise ajaperioodiga on kasvanud kasulike müügikontaktide arv, suurenenud müügimaht ja mis kõige olulisem, suurenenud on ka müügiprovisjon tehtud töö eest.

Avaldatud 01.03.2016

* * *

MÜÜGIMEHE 3 REEGLIT

Järgnevalt jagan alustavatele müügimeestele mõne soovituse.

1. Mõtle läbi esitlus, mida ostjale (tulevasele kliendile) esitama hakkad. Peamiseks probleemiks on enesekesksus, pealiskaudsus ning pikaleveninud tüütu ja segane jutt.
2. Tunne oma toodet. Tea toote/teenuse eripärasid, samuti konkurentsieeliseid. Nii saad konkureerivatest ettevõtetest eristuda.
3.  Enne müügiesitlust leia aega, et esitletavat teksti omaette harjutada. Esiteks, kliendil puudub aeg sisutühja esitluse kuulamiseks. Kui oled edukas, oled sama kliendi juurde tagasi oodatud. Teiseks, iga hästi sooritatud esitlus koos eduka müügitulemusega annab enesekindluse järgmisteks kohtumisteks.

Avaldatud 25.02.2016

* * *

Nutikas Adwords vajab turundusplaani

Google Adwords on tänapäevane internetiturunduse vahend, mis võimaldab nutikalt turustada ja müüki suurendada klikipõhise reklaami ehk nn sponsoreeritud viidetega. Kampaaniatega ahvatletakse ettevõtte kodulehele uusi potentsiaalseid tarbijaid, kuid meelitatakse tagasi kordusoste sooritama ka seniseid kliente.

Google Adwordsi uue kasutuskonto registreerimine on iseenesest lihtne, samuti konto seadistamine, esimeste reklaamide loomine, kampaania käivitamine ja selle juhtimine. Vaatamata üldisele kasutusrahulolule nurisevad mikro- ja väikeettevõtjad selle üle, et on Google Adwordsi küll proovinud, aga kampaania pole soovitud tulemusi andnud. Raha on kulutatud ja aeg raisatud, kuid unistus suuremast müügikäibest ja -kasumist pole soovitud määral täitunud. See pole üllatav, sest konkurents on valdkonnapõhiselt tihe. Turul on palju isetegijaid, aga ka neid, kes internetiturundust professionaalidelt sisse ostavad.

Mitterahuldavate tulemuste põhjus võib olla see, et Google Adwordsi reklaamikampaaniate teostajad ei näe laia pilti ja neil on vähe kogemusi – nad pole varem reklaamtekste loonud ega kampaaniaid juhtinud. Kindlasti peavad nad põhitegevuse kõrvalt korralike turundustulemuste saamiseks varuma aega ja kannatust, sest ise katsetades ja osaliselt huupi kampaaniaid korraldades võib kõikide kampaanianippide selgekssaamine raisata liiga palju aega ja reklaamiraha. Seetõttu on mõistlik alustada algusest ehk turundusplaanist.
Turundusplaan võimaldab maksimeerida iga investeeritud euro ning viib turundussõnumi kindlasse sihtrühma kuuluva potentsiaalse ostjani. Lisaks aitab hea turundusstrateegia ärimahtu suurendada – kui teate, millised on ettevõtte tugevad küljed, saate need kahtlemata konkurentsieeliseks muuta. Nii on lihtne leida tõhusaid meetmeid reklaamikampaania loomiseks, suunates kliendi ostusoove vastavalt püstitatud eesmärkidele.

Selleks, et indiviid võiks areneda, on oluline omapäi hakkama saada, mistõttu valib igaüks oma saatuse ise. Google’i korporatsioon on tänulik iga saadud klikipõhise sendi eest, kuid vaja on ikkagi teada, kui hästi teie plaan töötab. Unustamata turundustõdesid, saab läbimõeldud tegevusega suurendada klikkide hulka ja vähendada pikas perspektiivis kulutusi Adwordsi reklaamikampaaniatele. Seega, kordan üle: iga hea Adwordsi kampaania alus on põhjalik turundusplaan.

Avaldatud 13.08.2014
http://www.kaubandus.ee/?PublicationId=739E3816-E865-431C-BFE4-0298ED1AE11B&ref=rss